reede, 3. veebruar 2017

“Deutschland 83” & antiheeros Reagan

«Saksamaa'83» sarja välja valinud kavakoostaja(d) Tallinna telemajas on tubli(d), ehkki ETV-d hoiab endiselt pandis punaminevik ja ropagandaal on kammitsevalt jalus

Spiooniseriaali seiklused hargnevad aastal 1983, kuus aastat enne Saksamaa ühinemist. Selle Eestisse toomisele kiitis ka Saksamaa Suursaatkond 20. jaanuaril takka:
ETV-1 näitab reede õhtuti kl 21:40 ( pärast spordiuudiseid ) auhinnatud sarja «Saksamaa'83». Tasub vaadata!
Aastal 2015 telepubliku ette toodud UFA Fictioni ja RTL-i koostöösari filmiti eelneva aasta vältel hea režissööritööna, mida tegid vaheldumisi Samira Radsi / Edward Berger, meisterliku käsikirja järgi — autorid Anna & Jörg Winger. Columbia ülikoolis NYC-s õppinud Anna Winger kirjutas loo enda sõnul inglise keeles, saksa keeles lihvis selle autori abikaasa Jörg. Kummati on «Saksamaa-83» kõigi aegade esimene saksa sari, mida USA televõrgus on ekraniseeritud täies ulatuses saksa keeles — lisatud olid muidugi inglise subtiitrid. Nii on tegu saksa telekultuuri läbimurdega ja murdja on kvaliteetne spioonitriller + filmikunsti näide.

Sarja algupärase muusika autor on Nena hiti 99 Luftballons ( 1982 ) produtsent Reinhold Heil. Kuid muusikaline külg ei piirdu üksnes 1980-kümnendi hittidega, vaid süveneb klassikassegi, sobivalt, maitsekalt ja aastani 1812 välja… Sarjale on raske midagi ette heita.

Ossist Wessiks. Lisaväärtuseks on ühe noore hinge teisenemise või kujunemislugu. Loo keskmes on 23-aastane ( samaealise näitleja Jonas Nay kehastatud ) Ida-Saksamaa ehk DDR-i piirivalvur Martin Rauch. Avala kutsikapilguga maailma seirav Martin on üksikema poeg, kes mitmeti andeka ja eeskujuliku üleajateenijana saadetakse DDR-i salaluure Hauptverwaltung Aufklärungi ( HVA ) lähetusel Moritz Stammi identiteedi ja nimemärgi Kolibri all spiooniks NATO staabiüksusse Lääne-Saksamaal. Ülesandeks tuua tõendeid president Reagani kurikavalate sõjakavade kohta…

Ossinoore seni aastapikuke lugu võib kesta edasi, sest väga suure tõenäosusega saab sari jätku. Autoreil on kavas ka Deutschland 86, mis peaks ekraniseeruma 2018, ning hiljem lisandub ehk Deutschland 89. Nii ei saa sest president Reagani pahelisuse paljastamise telekunsti valamist. Kui juba vaagida sarja välispoliitilist tausta, leeb ehk pika vinnaga Ostalgiline või Gorby-maniakaalne seriaal, krooniks sakslaste taas-üheks-saamise imeline mälestus novembrist 1989?

Poliitiline tervishoid. Isata sirgunud Martin võtab salaluurelt tööotsa pikemata vastu, kuna ⑴ tema on DDR-i patrioot, ⑵ tema valmidus luuretööks — nagu selgub hiljem — oleneb geenidest ning ⑶ vastutasuks saab suhkruhaigele emale ( Carina Wiese ) lubatud võimalus edeneda eluliselt vajaliku, kuid defitsiitse operatsiooni järjekorras Charité haiglas uue neeru siirdamiseks.

Seni Berliini kurikuulsa Friedrichstraße-jaama piiripunktis töötanud Martin jätab teadmatusse oma sõbratari Annett Schneideri ( Sonja Gerhardt ), kes temalt ootab pealegi last. Vajalik on ehk selgitus, et poliitikast paakunud see sari küll ei ole. Peategelane kaotab isiklikus elus peaaegu järje, aga mitte lootust.

Ronald W Reagan (1911-2004) 23. novembril 1983 kaaskonnaga Air Force-1 pardal



Laiemal taustal sugenevad seiklussarja vihjed n-ö XX sajandi geikatkule — omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi levikule — mille antud süžee pöörab hoopis Lääne poliitilise pahe allusiooniks Idast inspireeritud rahuliikumisele. Päriselt jõudis HI-viirus SFV tervishoiu-ametkonna vaatevälja telesarjast aasta-paari võrra hiljem — nimelt AD1985, mil statistika fikseeris HIV ohvrite esimese sajakonna.

Kurjuse impeerium & seestatud Lääs. Deutschland 83 alglõimeks on idabloki kommunistlikke valitsejaid 1970-kümnendi lõpust närinud kahtlus, et Lääs võib neid Külmas sõjas üle mängida globaalset tuumakonflikti võidetavaks lugedes. Kõnealusel aastal otsustas Põhja-Atlandi blokk ( NATO ) tasakaalustada Varssavi pakti maade ( ОВД/VLO ) nii tava- ja tuumarelvastuse alast edemust tuues Euroopasse kesktegevusraadiusega tuumarakette, mille vastuseks N Liit sürdrelvastuskõnelused USA-ga katkestas ja oma Lääne-vastast kihutustööd patsifismi + antiamerikanismi osas tõhustas.

ᛒ Moskva pöördus 1970-kümnendil tuumakonflikti võidu usku ☛ Isekiri: MAD-propaganda raadioaktiivne pärand

Sestap ahmiti Idas oma kahtlustuste paikapidavuse kinnituseks iga pisemat detaili. Ja sestap DDR-i salaluure agent Kolibri lennutatigi NATO sakslasest kindrali Wolfgang Edeli ( Ulrich Noethen ) lähikonda. Kolibri töö kandis vilja, kogutu oli kui ehe nektar… Aga ei ühtinud oodatuga, läks vastuollu idabloki militaristide soovmõtlemisega ja eelkõige Kremli kujutlusega, kus endale omast kurjust Valgele Majale projitseeriti… Kolibri võitlus oma hangitud tõe maksmapanekuks — samas leivaisadele meelepärase ja seda ohtlikuma vale vastu — ühtib lõpuks maksiimiga, mille järgi salaluure-patu lunastavad ärahoitud sõjad.

Külma-sõja-luure väärikus. Kolibri sarnaseid ehk tasemel HVA agente võis Lääne-Saksamaal kümneid olla. Sarja avahooaja seigad on laenatud pigem Belgias töötanud agendilt Topas, kes varustas HVA-d → KGB-d just sarnase NATO andmestiku + kosmilise, st kõrgeima saladusastme templit kandvate dokumentidega, milliste ümber keerlevad Deutschland 83 spiooniintriigid. Topasiks oli läänesaksa marksist Rainer W Rupp ( *21. IX 1945 ), kes läks poliitikasse + värvati 23-aastaselt ( agendinimi Mosel ), õppinud Brüsselis, pääses AD1977 tööle NATO peakorteris ning tuumaõppuste Able Archer 83 ajal vastas HVA pakilisele nõudmisele — Lääne tuumalöögi-kahtlustusi kinnitada — kodeeritud kiirteatega, rahustamaks oma agentuuri, et õppuste varjus mingit rünnet NATO ei plaanitse. Rupp vahistati kümne aasta pärast koos inglannast abikaasa Ann-Christine'iga ja spionaažis süüdi mõistetuna istus seitse aastat oma sünnilinna Saarlouisi türmis. Tänapäeval kuulub Saksamaa kompateisse ja esineb kui Moskva-meelne telekommentaator R(ussia)T(oday)-s ja HVA + KGB telesangar Rossija 1-s.

Rauch—Stamm—Koolibri on mõistagi koondkuju. Spiooniagentuuri tööjaotus ja universaalne meisterlikkus, nagu neid «Saksamaa'83» sarjas näidatakse, on ometi koomikani küsitavad. Vahest žanri kahjuks? Ehkki draama looja seisukohalt võib filmiliku üldistuse astet mõista, süžee haaravuse ja tema kangelastele kaasaelamise taotlusi tervitada.

Ei James Bond ega Jason Bourne. Sari liiga žanripäraselt verine ei ole. Avahooaja kaheksa osa = kuue filmitunni kohta tuleb kõigest 4+1 surma. Viies hukkunu jääb lõpuks ka ekraaniväliseks, kuuludes Maison France'i kultuurikeskuses Lääne-Berliinis 25. VIII 1983 toimunud terroriakti 24 kannatanu hulka. Filmis juttu sest pole, kuigi massiterrori akti näeb Martin ise, samuti kui sarja vaataja kogemata nurga tagant ja vaid üldplaanis. Martinit oli seejuures kasutatud pimesi pommi üle läänepiiri, otse terroristi kätte toimetamiseks, mida ta varsti plahvatust nähes ka ise mõistab ja kiiresti kahetseb…

Külma sõja muu autentne sündmustik, mis sarja olustikku sobitub või seda kaudselt kujundab, on kronoloogiliselt järjestatuna selline…

• Idabloki välisluure-ametkondade ühisoperatsioon RJaN ( РЯН ) maist 1981 detsembrini 1984 • Reagani kõne strateegilise kaitsealgatuse ( nn tähesõja ) programmist 23. III 1983 • Korean Airlinesi lennureisi KAL-007 allatulistamine 1. IX 1983 N Liidu hävitajate poolt Sahhalini saare lähedal • Grenada sõjaline invasioon USA ja tema kohalike liitlaste poolt 25.-27. X 1983 • NATO Euroopa üksuste tuumavägede harjutus Able Archer 2.-11. XI 1983 • Ühendriikide raketisüsteemi Perhsing II paigutamine Lääne-Saksamaale kahe aasta kestel, alates 30. XI 1983 •  Novembri lõpust 1983 asus sovetliku salaluure agentuur koos oma partneritega levitama USA kaitseminister Caspar Weinbergeri libakõnet ja Riikliku Julgeolekunõukogu võltsitud direktiivi, mis näitasid USA valitsuse usku tuumaründe esmalöögi võimalikkusse + vastavaid ettevalmistusi juba alates aastast 1981…

Et filmisüžee = faabula lõpuni lähiajaloo kronoloogiat ei järgi, ei vähenda ülemäära sarja dokumentaalsust. Ekraaniteos seab ülimaks ajaloolist loogikat ja nii jääb tõele maksimaalselt truuks.

ᛒ Tuumaajastu on painanud mitut inimpõlve — piisavalt näitamaks luulude rolli globaalpoliitika kujundamisel. Reagan sai luulude murdjaks… ☛ Isekiri: MAD-propaganda…

Näitleja Reagan… Filmi antikangelaseks uudisteklippide vahendusel manatud USA president saab oma koosa mõistagi Ida kuulutamise eest kurjuse impeeriumiks, mida Reagan 8. märtsil tegi otse-TV-kõnes Ameerika Evangelistide Liidule. Samas oli ta aga patsifist, kes päevikus AD1983 ning mälestustes AD1990 ütles otsesõnu:
Keegi  e i   võida  tuumasõda [———] Minu unistus seega on tuumarelvavaba maailm.
Ronald Reagan: Ühe ameeriklase lugu ( Tln, 2012, lk 421 )
Tema pöördumine paremale teostus hiljemalt AD1962 — ühtlasi oli siis Külma sõja kõrghetk — mil Reagan astus välja Demokraatlikust Parteist ja ühines vabariiklastega. Peapõhjuseks olid isiklikud kokkupõrked Hollywoodi pahempoolsetega ja neid oli arvukalt. Teisel kohal oli tema lugemus, sh antikommunistlik kirjandus, mis sundis noort uudishimulikku ametiühingu-tegelast, kes Reagan tollal oli, otsima selgust XX sajandi kõige hävitavamas pseudoevangeeliumis — marksismis.

Protest tuumarakettide vastu Lääne-Berliinis 15. X 1983
Andrew Weiss eritleb WSJ-is KGB mõjutööd Lääne-Euroopa rahuliikumises.
FOTO: Harry Hampel/ Ullstein BILD/ Getty IMAGE/ WSJ

Veider, kuid lõbustav tõsiasi on, et sarja näitab nüüd kommude kunagise propaganda kohalik ruupor ETV ja just «Aktuaalse kaamera» järel — mis on ka ses seiklussarjas osundatud DDR-i saate Aktuelle Kamera ( 1952-1990 ) tiitli ainus pärija. Järgmistel hooaegadel ilmselt kasvab niisuguste piinlike tsitaatide arv. Arvatavasti ei riku see võimalust neid ikka samal kanalil näha.

ᛒ Kahtlaselt punane Stirlitz — ETV ekraanil — põlvest põlve uuesti… ☛ Isekiri: Gebisti värvilised unenäod




Muud illustratsioonid: Video sarja Deutscland 83 avahooaja päisega. Liikuvpildid peategelase Martin Rauchi, alias Moritz Stammiga ( näitleja Jonas Nay ) ja ülal: Bundeswehri käsundusohvitser Moritz Stamm ja NATO tippanalüütiku sekretär Linda Seiler ( Nikola Kastner ) sarja esimese hooaja IV osas «Põhjamaine pulm», mida USA Sundance TV vaatajad pidasid ülekaalukalt parimaks osaks.

Kommentaare ei ole: