laupäev, 22. november 2008

Juubeliaasta pühalik lõppakord

“Joonalähetus”* Estonias 21. XI 2008 Neeme Järvi juhatusel

Rudolf Tobiase (1873–1918) saksakeelne oratoorium «Joonase lähetamine» (Des Jona Sendung - esiettekanne 26. XI 1909 Leipzigis) sai EV90-pidustuste kulminatsiooniks. Samasse oratooriumi kuuluva “Sanctusega” pühitseti ka Estonia teatri avamist 1906.
Momendi pidulikkust rõhutas kultuuriministri pisut ülekeeratud vindiga kõne.

( Kõne võinuks vabalt ära jätta, seda enam, et see mitmeti logises: nii võrdles Laine Jänes Eesti riigi tänavuse juubeli tähtüritusi “vaaladega”, neid vaalu nimetas aga “suurteks kaladeks”,** kontserdist valmivat DVD-d mainides hääldas ta seda miskipärast “đji-vji-đjiiks”, samuti ei suutnud ta välja rehkendada enda sõnutsi saalis viibiva ja just kontserdipäeval väidetavalt 20a vanuseks saanud noormehe... looteaega see ei kipu kuidagi jääma aastasse 1989, mil olnud sessamas saalis sama teose ettekandel noormehe titeootel ema + siis veel oma sündimise päeva ootav inimesehing ise )

Muidu oli kontsert täiuslik, ent enam kui täiuslikult kõlas kordusele tulles “Sanctus”, millest Neeme Järvi on lisapala teinud varemgi mujal ilmas “Joonat lähetades”. Tänu talle! Tänu laval olnud koosseisule:
Sajaliikmeline orkester + 150 koorilauljat + organist Piret Aidulo + 5 solisti: sopran Pille Lill, metsosopran Merle Silmato, tenor Juhan Tralla, bariton Rauno Elp ja bass Johann Tilli Soomest! Oratooriumikoor: Eesti Rahvusmeeskoor + kammerkoor Voces Musicales + rahvusooperi poistekoor + projekti tarvis kokku kogutud naiskoor!
Piibliaineline*** “Joona lähetamine” on uhke ja dramaatiline oratoorium, oma žanris paljude arvates kõrvutatav selliste lääne klassikute heliviljega, kui Schumann või Brahms. Eesti saalides viimati 1999 kõlanud oratooriumi loeb maailma-taseme heliteoseks ka Neeme Järvi, kes kogenud seda mitu korda ka välismaal dirigeerides. Eks tema juba tea ega ole kaugelt ainus, kes nii arvab. Nii on ameerika melomaanide ajakiri Fanfare (1996) tõstnud Rudolf Tobia suurtöö, tänu Martin Andersoni kiidulaulule, Johann Sebastian Bachi “Passioonide” ning Johannes Brahmsi ja Hector Berliozi reekviemide kõrvale. Anderson tegi seda täis veendumust, et...
... kui Eesti ei kerkiks maailma muusikakaardile millegi muuga, siis “Joona lähetamisega” kindlasti.
Teost on ennastsalgava pühendumusega taastanud ja täiendanud Vardo Rumessen. Õnnitlus tallegi ühtlasi 2 vastilmunud Joona-raamatu puhul (kirjastustelt Varrak ja Gehrmans Musikförlag).
Klassikaraadio (ERR) edastas 3-tunnise kontserdi ka välismaale. Loodetavasti kandus see või kandub pea nii soome, rootsi, norra, taani, islandi, läti, leedu, čehhi, inglise kui hollandi mõnegi kuulajani. Põhjala ja Baltikumi kontsertide raadioseeriat Nordic—Baltic Concert Season, mis 13 hooaja eest käivitus, vahendab kas otse-eetris või helifailitsi osalevate maade ringhääling.

* ** *** Jah, pärimuse järgi olnud vaal too loom ( st imetaja, mitte kala ), kes neelas alla merehätta heidetud Joona-nimelise tõrksavõitu prohveti. Aga Vana Testamendi järgi ei olnud tegu siiski vaala, vaid lihtsalt “suure kalaga”. Piibli järgi oli Joonas 3 päeva kala sisemuses vangis, kuni too sai kõrvetised, viskus valus kuivale ning oksendas prohveti välja. Siis Joonas mõistis, et oli terve nahaga tänu taevale pääsenud ning siirdus viivitamata jutlustama sinnasamasse Niinive linna, kuhu Jumal teda algusest peale oli tahtnud lähetada... Siit ka oratooriumi pealkiri — “Joona(se) lähetamine”

Kommentaare ei ole: