neljapäev, 18. september 2008

Bekman usub Eesti lõppu…

… ehk miks me ei sõbrusta Soomega

Moskva uus haisupomm lehkab Eestis teist kuud. See on 380 lehekülge soomekeelset juttu raamatus, mida keegi pole lugenud, ent mis külma sõja vahendina ju sellegipoolest toimib.
Pronssisoturi – Viron patsaskiistan tausta ja sisältö
Eesti peatset hävingut kuulutava raamatu esitluse on autor määranud igati sobivale ajale, Punaarmee vallutuse LXIV aastapäevale — 22. IX 2008. Iseäranis sobiv on koht — teisaldatud pronkssõdur, nn vabastaja monumendi esine — sest autor kummati oma sõjakamates avaldustes nimetab monumenti sootuks hävitatuks vt nädalalehele Den' za dnëm (Dzd) 22. VIII 2008 antud intervjuud! [Tõmmis eemaldatud] Sõgedus saab siis seletuse.

Pronssisoturiga” maha saanud dr Johan Beckman-Bäckman (*18. V 1971) on kriminoloog, juurasotsioloog ja riigiloolane, mitme kõrgkooli õppejõud, kaitsnud 2006 Helsingi Ülikoolis väitekirja organiseeritud kuritegevusest Eestis ja Venemaal, kirjutanud 8 raamatut + artikleid Soome ja Venemaa suhteist, sõja- ning terrorismi ajaloost... Aastail 1997-1998 korduvalt peatunud ja töötanud Tallinnas, viimati ka Tartus, elades 1995-2005 ise siiski alaliselt Sankt-Peterburgis, kus 2000 avas sõjaajaloolisi töid üllitava omanimelise kirjastuse Johan Beckman Institute.Instituudi” egiidi all annab Beckman-Bäckman aastast 2004 välja kolmekeelset ajaloolist poolaastakirja Ulkopolitiikka, millel Soome välispoliitikaga on sama palju ühist kui lõksul hiirega.

Oma eelmises raamatus demoniseeris ta Moskvas tapetud Anna Politkovskajat (30. VIII 1958 – 7. X 2006) ja lisas, et mõrvatud võimukriitik olla VF-i riigipea halvustamiseks lausa spetsiaalklubi organiseerinud, mis juba iseenesest kõlab gebistlikku hunta erilist tunnuskirja vääriva veesogamisena. Raamatu “Saatana saapuu Helsinkiin” (venekeeli reklaamitav kui "Финляндия, кровью Анны Политковской умытая") ilmutas aga üsna tundmatu pisikirjastus Russia Advisory Group OY eesotsas Venemaal kaht õigusabifirmat omava Jon Hellevigiga. Kirjastaja Hellevig on tosin aastat idanaabrite juures tegutsenud soomerootsi ärimees, tema sealne karjäär startis kõrgelt kohalt, nimelt SoomeUSANSV Liidu ühisettevõttes Sovfinamtrans (SFAT), mis perestroika ajal vene nafta väljaveoks loodi ja mida tollast kommet järgides pidi sovettide poolel mehitama KGB-ga seotud tegelaskond.

Sarnane on lugu ka viimatise raamatuga. Selle üllitas Eestis tegutsev OÜ Tarbeinfo, mille juhiks teatavasti on 1980. aastail KGB-s töötanud Vladimir Iljaševič, alias Vladimir Ivlev, samuti Olev Miili nime all tuntud KGB propagandist, kes salaluures olles täitis ühtlasi APN-i korrespondendi rolli Soomes, oli 1983-1988 APN-i Eesti osakonnajuhataja ase- ja kohusetäitja, 1988-1992 Põhjamaade korrespondendipunkti juhataja ning viimati Eestis ilmuva venekeelse nädalalehe Russkii Telegraf peatoimetaja + vastutav väljaandja.

Küsimata seda, miks niisugust raamatut tahaks välja anda pühendunud KGB kirjamees, huvitugem hoopis, miks soome professor oma Eesti-teemalise blogi iga interaktiivse küsitluse häälestab kümneaastasele perspektiivile… — Sest ta ise ka usub, mida räägib, et ja-jah, eks 10 aasta pärast vaatame!
Beckman-Bäckmani arpilliteesid ⭑ Euroopa ja Põhja-Atlandi Liidu häbiplekina kaob Eesti aprillisündmuste tulemusel Euroopa poliitiliselt kaardilt veel enne aastat 2017 ⭑ Balti riikide lõpp algab Eesti allakäigust (Beckman: Я лично приветствовал бы создание Прибалтийской Республики) ⭑ Eesti poliitika ohustab ka Soomet, kes kannab Moskva ees vastutust Tallinna mahitamise eest ⭑ Praegune Venemaa on armu, moraali ja õigluse majakas nii Läänemere kui kogu Euraasia hyvaqssiiii...

Kui polegi tegemist lamba aastal SVR-i värvatud agendiga? Või dr Lepsi taolise oinapäise, profikretinismi põdeva teaduriga? Siis on Bekman ehk lihtsalt veendund punaprofessor. Eks leidu Soome ülikoolideski õpetlasi, kelle venemeelne pseudoliberaalsus leiab hõlpsa, kui mitte ka tulusa rakenduse välispoliitilise peavastase mõju-agentuuris.

Vabameelse Eesti külalislahkus ja meie eriteenistusetelt ja ametitelt raamatuesitlejale 22. septembril Tallinna Sõjaväekalmistul pakutav kaitse vaevalt eestlasi lohutab. Rahvusliku psühholoogilise kaitsega Eesti seni veel ei tegele. See on meie siseriiklik häda. Ametlikult ei tunnistata meil käimasolevat külma sõdagi. (Kas sestap olla õnnetu?) Et raamatu sõnumi tulipunktis paikneb aga Soome, võiks muutuda see tavaoludes Eesti välispoliitiliseks probleemiks. Aga olud on tavatud.